Antarktika, maailma lõpus laiuv valge manner, on paelunud inimkonda juba ammustest aegadest saadik. Ääretu lumine avarus, imeline loodus, haruldane loomastik ja äärmuslikud olud teevad Antarktikast haruldast sihtkohta otsiva rändaja jaoks unustamatu kogemuse. Loodus on vorminud maastikku raevuka jõuga, kuid haruldased looma- ja taimeliigid on jäänud püsima vaatamata karmidele ilmastikutingimustele. Valgel Mandril avaldavad muljet kaunid looduslikud jääskulptuurid, liustike küljest merre kukkuvad suured jäälahmakad ning võimalus oma silmaga näha meres elavaid imetajaid. Imetleda saab jäätükkidel päevitavaid hülgeid ja läbi jäise vee endale teed rajavaid vaalu. Kui tingimused lubavad, külastatakse pingviinide pesitsusalasid ja Antarktikas asuvaid teadusjaamu.

• Drake`i väin
  Vaikset ja Atlandi ookeani ühendav väin on tormine ning lained ründavad kord ühelt, kord teiselt poolt. Drake`väin on omamoodi looduslik piirjoon, kus kohtuvad külm polaarjoone vesi ja lõuna poolt liikuv soe vesi. Nende kohtumiskohas lükatakse pinnale meres olevad toitained, mis meelitavad kohale lugematuid merelinde ja vaalu. Tõeline nauding on veeta aega laevatekil, vaadeldes horisondil lendavaid mustkulm-albatrosse ja tormilinde.
   
• Elevandi saar, Lõuna-Shetlandi saared
  Elevandi saarele lähenevat laeva tervitavad vetikatega kaetud jääliustikud. Saar on oma nime saanud koomilise välimusega lonthüljeste rohkuse tõttu, kelle iseloomulikuks tunnuseks on elevandi lonti meenutav koon. Elevandi saar on lisaks hülgetele ka mitmete pingviiniliikide pesitsuskoht.
   
• Lõuna-Georgia
  Sellel fantastilisel kõrgete lumega kaetud mägede, tohutute liustike ja madala rohuga kaetud saarel elab palju erinevaid loomaliike – lõuna-lonthülged, albatrossid ning kuning- ja tuttpingviinid. Lõuna-Georgia on tihedalt seotud ka mitmete ajaloost tuntud maadeavastajatega. Kapten James Cook randus siin 1775. a ning Ernest Shackleton saabus siia 1916, et päästa oma uppuvat laeva.
   
• Lõuna-Orkney saared
  On tuntud kui "ligipääsmatud saared". Lõuna-Orkney saared on üks maailma kaugeim punkt, mille asukateks on umbes 200 000 adeelia pingviini, 600 000 valjaspingviini ja umbes 11 000 eeselpingviini paari. Kaljudel on hiidtormilindude, lõuna-kormoranide ja lõunakajakate pesitsusalad.
   
• Carcassi saar, Falklandi saared
  Randumiskohas üllatavad valge liiv, haljendavad rohupuhmad ja kaldal olevate lindude arvukus. Saar on koduks ka magellani ja gentoo pingviinidele.
   
• Stanley, Falklandi saared
  Kindlasti tasub kasutada võimalust jalutada selle võluva linna tänavatel, mis on ääristatud omanäoliste majakeste ning traditsiooniliste inglise pubidega. Külastage 19. sajandist pärinevat anglikaani katedraali ja uudistage Falklandi sõja mälestusmärke.

Ekspeditsioonilaev HSF Prince Albert II
Luksuslikku ja mugavat võimalust Antarktika avastamiseks pakub kruiisifirma Silversea uus laev HSF Prince Albert II, mis on spetsiaalselt ehitatud seilamaks maailma kaugeimates punktides, k. a. mõlemad polaarjooned. Laeva pardal on 66 ookeanivaatega kajutit, mis mahutavad 132 külalist. Avarate sviitide ja 1. klassi kajutite suurus jääb 20 ja 56 m vahele. Laev on varustatud uhiuute Zodiac paatidega, mis võimaldavad kruiisireisijatele juurdepääsu ka ligipääsmatutele kohtadele. Laeva pardal toimuvad kruiisi kestel oma ala tippekspertide loengud, mis annavad lisateadmisi loodusest, kultuurist ja ajaloost. Külalised saavad kruiisi kestel nautida erinevaid suurlinlikke mugavusi nagu elegantne söögisaal, avar interneti kasutusvõimalustega raamatukogu, butiik, ilusalong, tervisekeskus, luksuslik spaa ja kaks ülatekil asuvat jacuzzi-basseini. Õhtuseks meeldivaks ajaveetmiseks on laeval sigarisalong The Humidor, kus võib nautida tippklassi sigareid ja konjakit.
Lisainfot laeva kohta leiate www.silversea.com/expeditions/silver-explorer/.

Oma kruiisisoov saatke palun aadressile kruiisikeskus@kalevatravel.ee või saatke reisipäring.