Lääne Vahemere kruiis

Autor:
Kaire Pullerits
Kruiisifirma:
Royal Caribbean International
Laev:
Voyager of the Seas
Kestus:
7 ööd
Aeg:
13.-20.09.2009
Marsruut:
BarcelonaNapoliRoomaLivornoNizzaMarseilleBarcelona

Laev nagu väike linn

Reisimine kruiisilaevaga oli minu ja minu kaaslase jaoks esmakordne kogemus, mistõttu ei osanud enne reisi midagi oodata. Loomulikult olime näinud pilte suurtest, uhketest laevadest, mis seilavad maailma erinevates paikades, kuid ise seal kohal olla, oli elamus, mida me ei unusta kunagi.

Vahemere kruiisReisi marsruut oli paika pandud nii, et esimese päeva saime veeta merel, mis oli väga hea selleks, et selle tohutu laevaga ehk väikese omaette linnaga tutvust teha. Kuigi uudistasime laeva ka juba saabumise õhtul, jäi siiski suurem avastamine sellele päeval, mille me veetsime Barcelonast Napolisse sõitmiseks. Loomulikult püüdsime läbi käia kõik laeva viisteist korrust, et näha, mida me järgmise 6 päeva jooksul teha võime. Avastusretk võttiski aega terve päeva, mille jooksul saime enam-vähem selgeks, mida meile ja meie reisiseltskonnale (külastajaid laeval oli ligikaudu 3200 inimest 51 erinevast rahvusest, kelle seast meie muide olime ainukesed eestlased) pakutakse. Nii nagu kirjutasin, et laev oli nagu omaette väike linn, siis tõesti, selles „linnas“ ei puudunud midagi alustades telefoniputkast ning lõpetades maailmatasemel teatrisaali, kasiino, restoranidega ning kabeliga.

Päev merel

Jätan vahele esimese õhtu ja alustan esimesest päevast merel. Olime selgeks saanud, et see reis on mõeldud tõeliseks puhkuseks ja kõikvõimalike hüvede nautimiseks, oleneb ainult sinu enda soovidest, mille kasuks sa otsustad. Kuivõrd me elasime suures, rõduga kajutis laeva seitsmendal korrusel, siis oli meil võimalus nautida imelist vaadet merele, olla tunnistajaks sellele, et jätsime seljataha Hispaania, möödusime Mallorcast, Sardiiniast ja Korsikast ning tervitada igal uuel hommikul uut sadamat (see märkus oli natuke etteruttavalt). Me nautisime päeva täielikult- alustades rikkalikust hommikusöögist (süüa on seal tõesti väga palju) ja lõpetades „kapteni õhtuga“ ehk väga piduliku õhtusöögiga, mille vahele jäi päevitamine ja ujumine ning fantastilise uisushow vaatamine ning palju muud. Päev möödus linnutiivul ja kõike mida nautisime, ei olegi võimalik edasi anda, seda peab igaüks ise kogema.

Viie päevaga viis erinevat sadamat

Teisipäeva hommik ja ärgates kuulsime hüüdeid: „Buon Giorno, Buon Giorno (loe: bonjorno) – olime jõudnud Itaaliasse Napoli sadamasse. Rõdult välja kiigates nägime väikest, armast sadamalinna ning sadamaplatvormil rõõmsaid Itaalia kokkasid, kes laevalt tulevaid inimesi tervitasid, mis päeva alustamiseks mõjus tõeliselt positiivselt. Kuna olime endale eelmisel päeval broneerinud laeval pakutavatest erinevatest ekskursioonidest ekskursiooni Pompeisse, siis jäimegi Napolisse, et peale lõunat koos grupi ja giidiga seda 1900 aastat tagasi Vesuuvi vulkaani tuha alla mattunud linna oma silmaga näha. Teine valik selleks päevaks oleks olnud imekaunis Capri saar aga kuna ühe päevaga kõike ei oleks jõudnud, siis seekord jäi Capri meie jaoks kaugusest imetlemiseks ning põhjuseks sinna tagasi minna. Kraadiklaas näitas sel päeval 33 soojakraadi, kuid vaatamata väga palavale ilmale oli Pompeid näha ja selles iidses hävinud linnas ajaloohõngu tunnetada, väärt neljatunnilist põhjalikku ekskursiooni.

Kolmapäeva hommik ja laev on oli jõudnud Civitavecchia sadamasse. Ees ootas täispikk päev Roomas. Ka selle päeva olime enda jaoks sisustanud laevalt võetud ekskursiooniga, et näha niipalju kui võimalik linna, mida juba enne nägemist „armastasime:“ Ja me ei pidanud pettuma. See, kes on Roomas käinud, teab mida ma mõtlen, kuid see, kes veel sinna jõudnud ei ole, siis peaks selle linna külastamise kindlasti endale järgmiseks sihtkohaks valima. Mõned märksõnad: tagasi ajas, mil kõige võimsamaks riigiks oli Rooma impeerium, Colosseum, Pantheon, Vatikan ja Püha Peetri kirik…Ühesõnaga kultuurišokk selle positiivses tähenduses!

Järgmise päeva sadamas, milleks oli Livorno ja mis oli ka Itaalias viimaseks sadamaks, olid laevarahvast tervitamas „ehtsad“ piraadid. Selle päeva olime otsustanud omal käel mööda saata, kuid olime endale siiski plaani võtnud ära näha kuulsa Pisa torni. Kuigi meie retk sadamast Pisa linna võttis veidi rohkem aega kui olime plaaninud (pidime kasutama ühistransporti nii busside kui ka rongi näol), jõudsime siiski õnnelikult kohale ja veendusime, et Pisa torn oli tõesti viltu… Vahemere kruiisSamal päeva oleks saanud sadamast võtta ka sihi Florence (Firenze) suunas, kuid jällegi tuli teha valikuid ning päeva lõpus a`la carte õhtusöögi lauas muljeid vahetades, leidsime, et olime teinud õige valiku.

Olime jõudnud Prantsusmaale. Laev jäi ankrusse Villefranche sadamalinna lähedale. Kajuti rõdult avanes unustamatu vaade Alpidele, loodusesse mattunud Nice`le (Nizzale) ja Monacole. Maale pääsesime väikeste paatidega ning lühikese silmailu nautimise järgselt võtsime suuna Monacosse kuna Nice jäi sadamlinnast teisele poole, siis soetasime endale mälestusena mõned pildid Nice imeilusast väikelinnast ja südamesse jäi salasoov ka sinna ükskord tagasi minna. Mööda korrastatud mägiteid jõudsime vähem kui tunniga Monacosse. Külastasime Monaco Vürsti paleed (kusjuures ka valitseja ise oli sel päeval kodus, mida näitas palee vardasse tõmmatud Monaco lipp), Katedraali, mis on tuntud kui Monaco valitsejate viimne puhkepaik ja loomulikult ka kuulsat Monte Carlo kasiinot,Monte Carlo kus küll kätt õnnemängudes proovima ei hakanud. Enne tagasisõitu nautisime prantsuse köögi kulinaarseid saavutusi lõunatades kuulsas restoranis Cafe de Paris.

Viimaseks sadamaks meie reisil oli Marseille. Marseille on Prantsusmaa vanim ja Pariisi järel suuruselt teine linn. Tänu pikale ja ainulaadsele ajaloole on selles väärikas sadamalinnas arvukalt ajaloolisi hooneid, kauneid parke, mõnusaid söögikohti jpm. Võtsimegi endale aja, et lihtsalt seda kõike vaadata, nautida ja enda mällu jäädvustada. Kuna olime terve eelolnud nädala põhiliselt kasutanud võimalust, et näha erinevates linnades olevaid kultuuriväärtusi, siis panime punkti sellega, et külastasime Marseilles Notre-Dame de la Garde katedraali ning kuivõrd nimetatu asus kõrgel mäe tipus, siis oli meil ka viimane võimalus nautida ümbritsevat vaadet, mis avanes nii linnale kui merele. Väikese kurbusega hinges pidime aga suunduma tagasi sadamasse, et alustada tagasisõitu reisi alguspunkti Barcelonasse.

Kokkuvõtteks

Teadaolevalt ei ole eestlane just see, kes väga agaralt sedasorti reisimist praktiseerib, kuid minu soovitus on küll, et kord elus tuleks selline reis endale lubada, sest emotsioonid, mis sealt saab, on seda väljaminekut mitmekordselt väärt. See on võimalus nii-öelda kaks ühes- tunda ennast tõelise kuningana (kuningannana) kõikepakkuval laeval ning külastada erinevaid linnu-riike nii ajasäästlikult.

Kruiisipäring

Oops! We could not locate your form.

Kruiisikeskus Facebookis