Tore oli. Sõitsime Celebrity laevaga Millennium, külastasime Puerto Ricot, St. Thomas U.S. Virgin Islandi, Dominikaani ja Haiiti Labadeed.

Soovitan kohapealseid ekskursioone. Ise tegime seda ainult Puerto Ricos, käsime asfalteeritud teedega vihmametsas – sellises Lahemaa Rahvuspargi taoliselt organiseeritud kohas. Kuid nägime maad ja kuna bussijht-giid juhtus olema väga normaalne, siis Puerto Rico kohta oskan midagi ka öelda… Ja kuna loodus on minu jaoks tähtis, siis tegelikult mind need asfalteeritud rajakesed ei häirinud, sest need olid rajatud seekord mitte valgetes sussides ameeriklaste jaoks vaid juba 20-ndatel aastatel. Ja kodus potikeses virelevad taimed olid sealsetes tingimustes kuidagi väga suured – ei tea kas ma kastan valesti?

St. Thomas – kui kellegi lemmiklauluks on “Diamonds are the girls best friends”, siis St. Thomase tänavatel võite laulu lahti lüüa. Sest sadamaäärne n.ö. vanalinn on üks suur kullast ja teemantidest vidinate ja kellade jms müügikoht. Ja seda tänavate kaupa. St. Thomasesse sissesõit oli väga maaliline.

Dominikaani – selle kohta ütles väga tabavalt laeva stand-up koomik Noodles: “7 USD to nowhere and 5 USD to nothing”. Ehk transfeeribussidega viiakse “Rocca al Maresse” ja “Tiskresse”. Esimene oli vähemalt kena külake, mis vanade traditsioonide järgi üles ehitatud: väikesed suveniiripoed, galeriid ja kohvikud ja loodusvaated jõele. Kuid teine – nimega Marina, oli suurepäraste purjekate, mootorlaevade ja muude “kallite mereelukate” sadam, nii et seal oli lihtsalt esteetiline jalutada. Meie kohalikud suuremad kaatrid sealsete kõrval kahvatavad või punastavad. Purjekate omanikud küll eelistasid jalutamisele caddy-vankritega ringi sõita.

Haiiti, Labadee – maaliline sissesõit, laev ei maabu kai ääres vaid rahvas tuuakse väiksemate tenderitega kaldale. Ilus rand, snorgeldada ei tasu (skoor oli 2 läbipaistvat kala ja tutt mererohtu, vesi oli puusani). Eemal paistis vähemalt vesirohtu rohkem, kuid seal oli juba köis ees. Optimismi sisaldavalt mõjus ka silt, et ei tasu unustada haide ja jellyfishide olemasolu ning meeldivat lähedust.

Kokkuvõtteks – õlu oli kõikides kontrollpunktides meie omast oluliselt odavam ja suveniirid ka! Ma ei soovita kruiisi inimestele, kellele ei meeld Frank Sinatra, Nat King Cole, Rock and Roll, barbershop kvartetid, trubaduurid, muusikalid, stand-up koomikud jms. Või kui on vastumeelne särav, õnnelik, hästi hoolitsetud valgetes tossudes ameeriklane (vanus kusjuures pole oluline). Kõige kaunimad ongi just vanapaarid, tõelised härrasmehed nagu “Dallasest”, kenad vanadaamid jms. Seda kõike on huvitav vaadata ja seda saab teha täiesti tasuta. Ma vean kihla, et keskmine 75 aastane ameerika kruiisitaja-vanapaar tantsib kordades paremini kui samavana niisama tore eestlane.

Söögist – väga au sees on igasugused salatid ja nende lisandid, värskete puuviljade mäed jms. Ma arvan, et ma pole kaua nii tervisilikult söönud kui see nädal (kogustest ärme räägi ja kookidest ka ajalugu vaikigu).

Ja vaba aega võib sisustada just sellega, mis meeldib. Lihsalt päikest võtta, loenguid kuulata, veini-või viski degusteerimistel osaleda, träni kokku osta, kajutis uusi filme vahtida (tasulised), kinos käia, sporti teha ja siis muidugi õhtused showd, mis on väga kenad ja igal päeval erinevad (muusikalide hitid, klassikalised operetihitid, ööklubide lood ja laulud, stand up koomikud, marionetiga kõhukõnelejad – sellised vaimukad, akrobaadid ja muidu moosekandid).

Kariib mere kruiisile läheks isegi pikemaks kui nädalaks, sest kodused mured ja argipäev ununevad raudselt. Minu puhul – kui laeva minnes esimene pilt tehti, siis nägin ma välja nagu teolt tabatud ehmatanud kurjategija, asja edenedes ilmus järgmistele piltidele ka naeratus ja lõpuks oli pilt juba nii kena, et mõni sai lausa koju ostetud.